laupäev, 16. jaanuar 2010

Kuiva nahaga ei pääse keegi...

... eriti kuiva ülikonna kursusel. Kui ikka väljalaskeklapp täiega muliseb, siis vastavalt newtoni mingile seadusele on igal aktsioonil reaktsioon. Kui õhk pääseb klapist välja, pääseb sealt ka vesi sisse. Vähemalt siis kui õhk on ülikonna seest otsa saanud. Basseinist välja ronides oli veetase ülikonnas tõusnud nii kõrgele, et maskiski oli vett silmini.

Enne sissehüpet ajasime ülikonnad selga ja läksime nendega dushi alla. Viisakas ikkagi jumal-teab-kus vees käinud ja kes-teab-kui-kaua varnas tolmu kogunud ülikonnad puhtaks loputada. Teised veekeskuse külastajad jäid muidugi silmad punnis vahtima. Igapäev ikka tuukrit dushi all ei kohta.

Üks küsimus ka teooria osa eksamilt:

Basseinitunnis nägid (kriipsuta alla õige(d) vastus(ed))
1. näkki
2. vaala
3. tuukreid
4. instruktorit
5. põhja

neljapäev, 14. jaanuar 2010

Kuivaka kursus

Kui lugejad teavad/mäletavad milline nägi välja "ennemuiste" tuuker, siis kuiv ülikond ongi see mida ta kandis. Sisuliselt. Muutunud on materjal ja palju muud- tänapäeval on lahendatud sisse ronimine hi-tech lukkudega ja presendi asemel on space age materjalid. Metallkiivri asemel on ujumismask ja seljas balloonid. Samuti hõljutakse vees, mitte ei käida mööda põhja tinasaabastega.

Võib-olla oleks ka lihtsam öelda et kuiv ülikond on pea-aegu nagu kalipso, ainult et vesi ei pääse sisse. Atribuutikat on ka väheke rohkem.

Igatahes nüüd saab eriti külma ilmaga vees käia. Puhtam ja kuivem tunne, vette ronides ja veest välja ronides. Piisab tõmbluku lahti tegemisest ja võid kuivana autosse ronida. Seda juhul, kui sukeldumise ajal kuskilt sisse lekkinud pole. Pöialt siinkohal püsti hoidma ei hakka, sest veealuses viipekeeles tähendab see pinnaletõusu.