Kunagi, kui blogiga alustasin, arvasin naiivselt et hakkan kirjutama kõigest ägedast mida sukeldumise käigus näen. Sest vees on asju. Tegelikkuses eksisteerib mingi vähemus, kes käib näppimas käppimas ja kangutamas. Muidugi ka labaselt rüüstamas - võtame kasvõi "Pallada" vraki juhtumi, kus keegi idikas tassis endale tõenäoliselt kuurinurka kaptenisillal poltidega kinni olnud instrumente. Avalikult ta neid demonstreerida ei saa, kasutada mujal samuti mitte, nii et - milleks seda vaja oli? Sestap ei ole ka väga enam tuhinat blogi täita, kartuses et kohad kus midagi vaatamisväärset peale looduse, lõhutakse ära.
Endalegi väga aru andmata olen jõudnud sinna, kuhu sukeldujad lõpuks jõuavad - arhiivi. Esialgu paariks tunniks ja loodetavasti ei kujune sellest halba harjumust - sellistes kohtades käies tekib alati tunne nagu kõnniks ringi sussides. Samas on sealt tilkunud üht-teist Rummu kohta, näiteks fakt et karjääri põhja taheti ehitada raudbetoonplokkide tehast. Kas annab veel midagi idiootsemat välja mõelda, kui ehitamine kohta kuhu vesi iseenesest koguneb ja lõpuks kõik üle ujutab? Õnneks või kahjuks seda tegema ei hakatud - päris hea sukeldumiskoht oleks olnud 70m pikk tootmishoone...
laupäev, 22. november 2014
neljapäev, 14. august 2014
Väljaspool piire
Piir on ette jõudnud juba mõni sukeldumine tagasi. Piir, kus läksid alla, ujusid-vahtisid ringi ja tulid otse üles tagasi, ilma et dekompressiooni läheks. Tahaks kauem olla, vaadata, kuid isegi õhule lisatud hapnikuga lihtsalt ei saa. Iga sukeldumine on tegelikult selline, kus lämmastik koguneb vaikselt vereringesse, kuid piir on seal kus hulk, mis veres, pole veel tervisele/elule ohtlik pinnale tagasi tulles.
Muidugi ei tähenda see kõik, et enam lühikesi sukeldumisi ei võiks/peaks tegema. Kogemust õhu/nitroksiga sukeldumises on vähe siiski. Kui palju on vähe? Enda jaoks hindaks nii: piisav oleks kaks sukeldumist nädalas, üks neist 30 m kanti. Kuna "muu elu" segab, siis hea on, kui jõuab ühe korra kuhugi - ja ma võin olla õnnelik, et sedagi, sest mõned head aastad tagasi võisin vaadata ainult videosid suu ammuli. Samas on ka nii, et liigne "hullu panemine" mingi hobi (või ametiga) lõpeb tülpimuse või friigiks muutumisega. Oluline on lihtsalt fokusseerida olulisele, rama rama ding-ding.
---
Senimaani on selle aasta parimateks sukeldumisteks olnud "Ernst Russ" ja "Myrtle." Esimene on kaubaaurik, mis sõitis miinile Hiiumaa kandis, lastiks veoautod ja tohutu hulk saapaid, tööriistu ja mida kõike veel. Mulje vrakist jäi nagu oleks tohutu suur kanuu põhja läinud. Tekid on sisse kukkunud, moodustades parraste ääres urkaid, kuhu sisse võimalik pugeda - kahtlemata ohtlik kohati. Trümmiauke eraldi pole, kõik kaup on nähtav lihtsalt mööda laeva põhja ujudes. Katla juures kulges mingi koridor, millel lagi sisse kukkunud, ei olnud aega vaatama-sisse pugema minna. Lisaks lastile oli vedelemas päris palju illuminaatoreid, mis kere küljest lahti ja lebasid laevas sees.
"HMS Myrtle" on inglise sõjalaevastiku miinijahtija/miiniveeskaja(?). Hoolimata sellest, et laev uppus miinil juba 90 aastat tagasi, on ta säilinud fantastiliselt hästi. Väga vähe on karpi, tekilaudis on omal kohal, traallook ripub ahtris... On võimalik sisse vaadata. Kahjuks puuduvad korstnad, mastid ja sild. Nii see laev kui "Ernst Russ" lebavad umbes 35m sügavusel põhjal, nähtavus oli väga hea mõlemal. Kes rohkem tahab teada saada, googeldagu, sest ma ei tegele pildi jäädvustamisega vee all.
Muidugi ei tähenda see kõik, et enam lühikesi sukeldumisi ei võiks/peaks tegema. Kogemust õhu/nitroksiga sukeldumises on vähe siiski. Kui palju on vähe? Enda jaoks hindaks nii: piisav oleks kaks sukeldumist nädalas, üks neist 30 m kanti. Kuna "muu elu" segab, siis hea on, kui jõuab ühe korra kuhugi - ja ma võin olla õnnelik, et sedagi, sest mõned head aastad tagasi võisin vaadata ainult videosid suu ammuli. Samas on ka nii, et liigne "hullu panemine" mingi hobi (või ametiga) lõpeb tülpimuse või friigiks muutumisega. Oluline on lihtsalt fokusseerida olulisele, rama rama ding-ding.
---
Senimaani on selle aasta parimateks sukeldumisteks olnud "Ernst Russ" ja "Myrtle." Esimene on kaubaaurik, mis sõitis miinile Hiiumaa kandis, lastiks veoautod ja tohutu hulk saapaid, tööriistu ja mida kõike veel. Mulje vrakist jäi nagu oleks tohutu suur kanuu põhja läinud. Tekid on sisse kukkunud, moodustades parraste ääres urkaid, kuhu sisse võimalik pugeda - kahtlemata ohtlik kohati. Trümmiauke eraldi pole, kõik kaup on nähtav lihtsalt mööda laeva põhja ujudes. Katla juures kulges mingi koridor, millel lagi sisse kukkunud, ei olnud aega vaatama-sisse pugema minna. Lisaks lastile oli vedelemas päris palju illuminaatoreid, mis kere küljest lahti ja lebasid laevas sees.
"HMS Myrtle" on inglise sõjalaevastiku miinijahtija/miiniveeskaja(?). Hoolimata sellest, et laev uppus miinil juba 90 aastat tagasi, on ta säilinud fantastiliselt hästi. Väga vähe on karpi, tekilaudis on omal kohal, traallook ripub ahtris... On võimalik sisse vaadata. Kahjuks puuduvad korstnad, mastid ja sild. Nii see laev kui "Ernst Russ" lebavad umbes 35m sügavusel põhjal, nähtavus oli väga hea mõlemal. Kes rohkem tahab teada saada, googeldagu, sest ma ei tegele pildi jäädvustamisega vee all.
reede, 4. juuli 2014
Eesti sukeldujate välimääraja
Väike antropoloogiline kokkuvõte, mida ei maksa võtta liiga tõsiselt. Et tekst oleks arusaadavam ka tavalugejale, olen mõningaid mõisteid üritanud sulgudes lahti seletada. Ilma luba küsimata kopeerimine keelatud.
Kulles
Algaja, kes on värskelt läbinud OWD ja sõbraga paar korda sukeldumas käinud. Ta on näinud piltidelt Rummu ekskavaatoreid ja sooja mere vrakke. Samuti suvilataguses mudajärves järvekarpe.
Mida rohkem seltskonnas alkoholi tarbib, seda suuremaks lähevad silmad kui kuulab teiste veealustest seiklustest.
Kuivan'd kala
Aastaid tagasi on tehtud OWD litsents (sukeldumise algkursus), kuid plastik taskus võib olla isegi kirjaga "rescue" (suhteliselt palju vees käinud) või "divemaster" (üks tase enne instruktoriks saamist). Osad läbitud kursustest on tehtud mõnes sooja veega lõunamaa meres. Eestis pole vette sattunud vähemalt paar aastat, kuid liigub seltskonnas ja räägib, kuidas omal ajal on sügava lõunamaise vraki peal ära käinud. Praegu on ta vaid seltskonnasukelduja, kes annab edasi kogemusi algajatele.
Ära joodud alkoholi kogusega koos kasvab sügavus, kus käinud on.
Soojaveekala
Tegeleb sukeldumisega peamiselt soojades ja hea nähtavusega kohtades. Ühesõnaga - ekvatoriaalsetes vetes. Eestis sajab juulikuus lund ja vesi on tema jaoks külm ka kahekordse kalipsoga sukeldumiseks. Soojaveekalal on teatud kalduvus saada Rummu singlivennaks (vaata allapoole), kuid tundmata kohalikke olusid läheb esimesel päiksepaistelisel päeval pärast vihmaperioodi Rummu ja avastab, et nähtavus on kehva ning ei satu sinna enne järgmist hooaega. Ning ka siis on nähtavus kehva. Mittesukeldujate seltskonnas tõeline guru, kes on käinud ägedatel vrakkidel ja näinud veel ägedamaid kalu.
Ära joodud alkoholi koguse kasvades kasvab mureenide, kaheksajalgade ja haide suurus ja hulk, kellega vee all kakelnud on.
Rummu singlivend
Tõenäolisemalt kõige levinum isend Eestis. On äsja lõpetanud kursuse ja käib kord kuus Rummu karjääris sukeldumas. Teab, et "kuskil Rummus on küla vee all," kuid oskab ainult kuudilt (üks koht kaldal, kust vette minnakse) masinatele ujuda. On proovinud ka mujalt vette minna, kuid iga kord on leidnud vaid palja põhja, mingeid trosse või paekivihunniku. Hea klient kõigile sukeldumispoodidele, sest ei ole põmmsukelduja (vaata allapoole). Aeg-ajalt võtavad singlivennad julguse kokku ja lähevad kummipaadiga Tallinna lahele sukelduma. Võrreldes Rummuga on seal siiski külm ja pime ning järgmine kord minnakse taas Rummu. On kalduvusi soojaveekalaks saamiseks, kuid aja või seltskonna puudumisel eelistab eestimaist.
Tarbitud alkoholi kogusega koos kasvab vähkide suurus, keda Rummus näinud on.
Põmmsukelduja
Korralik põmmsukelduja on läbinud kõik etapid kullesest Rummu singlivennani, kuigi seda endale ei tunnista. Ta tahab üha sügavamale, ägedamatesse kohtadesse, kauemaks. Tõenäoliselt on ta kalipso maha müünud ja sukeldub kuiva ülikonnaga siinsetes vetes. Tal on sõber, kes müüb kõik mida vaja sügaval käimiseks. Sõbral on oma sukeldumispood, kus käivad teisedki põnevad tegelased. Põnevad tegelased käivad sukeldumas põnevates kohtades. Vahest käib koos põnevate tegelastega vee all ja siis on temalgi põnev. Põmmsukelduja ei käi põhimõtteliselt kursustel, sest palju käinuna ja põnevaid kohti näinuna teab ta enda arust rohkem, kui tüübid kellel instrukori tase. Sest ükski instruktor pole põmmsukelduja arvates käinud mudajärvest tanki käsikaudu otsimas, supelrannast uppunud kalapaati vaatamas või lihtsalt kaks tundi külmas merevees 4 meetri sügavusel ringi ujudes pissihäda kannatanud. Põmmsukelduja teab müügil oleva varustuse häid ja halbu külgi, mõni neist veab endaga vee alla terve sukeldumispoe, vahest isegi teise ballooni.
Põmmsukeldujal on vee all ALATI kaks-kolm tühja karabiini kaasas, juhuks kui on vaja midagi kuhugi kinnitada.
Põmmsukelduja on saanud oma nime sellest, et iga kord vette minnes teeb vähemalt korra kehaga PÕMM vastu põhja, mille tulemuseks on tuumaseent meenutav tolmupilv. Mõnedel põmmsukeldujatel käivad lestad põnts-põnts vastu põhja. See on selleks, et segipekstud põhja järgi leida tee tagasi kaldale.
Mida rohkem alkoholi seltskonnas tarbib, seda rohkem tanke korraga vee all näinud on.
Vana Kala
Rahulik tegelinski, kes liigub erinevates sukeldumisringkondades ja -klubides. Isiklikku arvamust ei oma või väga ei kuuluta, sest siis vaadataks ta peale viltu ja arvataks kambast välja. Tihti on Vana Kala ka mõne sukeldumisklubi või -seltskonna püsiliige, kuid nagu juba mainitud ei takista see käia väljasõitudel teistega. Saab vee all hakkama normaalselt, väga sügaval ei käi ning nagu ka nimi vihjab, sukeldumisvarustus on tal juba aegu vee all käinud temaga ning väga tihti seda välja ei vaheta. Väga tihti vette ei satu, kas töö, pere või muude asjaolude tõttu, kuid olulistel sündmustel on alati kohal.
Alkoholi kogus mida ürituse arenedes ära tarbib, on vähene, tema jutt on mõnus, kuid ilma kindla seisukohata, ning õhtu arenedes läheb tõenäoliselt magama ära.
Wannabe tech
Tal on duublid (kaks omavahel ühendatud ballooni). Või on rebe (rebreather, kinnise tsükliga mullivaba hingamisaparaat). Tal on oma firma. Äge auto. Äge naine, võib-olla ka kari lapsi. Ta on Tegija suure algustähega. Ta on käinud väga paljudes kohtades sukeldumas, korra isegi Bungsbergil (kaubaaurik, mis lebab 40m sügavusel põhjal Tallinna lähedal). Kuid ta on nii Tegija, et peab saama käia ükskõik mis vrakil või kohas. Kuid tal pole aega, sest Pets pidi kell 20:05 helistama, et äri teha ning enne peab jõudma all ära käia. Ta tahaks käia rohkem, kuid siis saadaks äripartnerid ta pikalt. Tahaks, aga ei saa.
Wannabe tech on alati mõne guru (vaata jällegi allapoole) fänniks.
Seltskonnas joob ainult kalleid jooke ning nende arvu kasvades suureneb summa mis varustusele ja sõitudele kulutatud on.
Mehed Mustas
Olgem ausad - neid on vähe märgata. Elavad selleks, et käia vee all. Pinnapealne elu on neile pinnaintervall (aeg ühe sukeldumise lõpu ja teise alguse vahel). Ega nendest suurt teada ole, mõned rummu singlivennad teavad rääkida, et vahest on nad kohanud põhja ja pinna vahepeal passivaid tegelasi, kelle lestaots ka ei liigu. Vahetevahel on sellised kimanud allveeskuutritega singlivendadest mööda. Kui talvisel ajal on ööga järve jääle tekkinud võrdkülgse kolmnurga kujuline välja saetud auk, siis on kohal olnud Mehed Mustas. Nende nimetus tuleb sellest, et absoluutselt kõik mis neil seljas-jalas on, on musta värvi. Välja arvatud ehk kindad, sest müügil on vaid sinist värvi kuiva ülikonna kindad. Sukelduvad samuti Sügavas Mustas, kuid selles ei või keegi kindel olla, sest Mehi Mustas pole tihti näha.
Seltskonnas alkoholi tarbinuna vaidlevad selle üle, kui suur on Bungsbergi sõukruvi. Kui ületatavad tavasukeldujale talutava alkoholikoguse piiri, võtavad sisse horisontaalse asendi ja jäävad hõljudes laua kohale passima, kella vaatama ja suhtlema vaid käemärkidega.
Torumees
Sukelduja, kes ei kasuta vee all käimiseks muud, kui lesta(sid), maski, snorklit ja tõenäoliselt ka kalipsot. Moodustab balloonimeestest täiesti erineva koolkonna, sest koos nendega sukelduda on keeruline. Pole väga arvukas isend Eestis, kuid paistab kaldalt kaugele oranzi toruotsa järgi, mis kõrgele turritab. Võib juhtuda, et lollitab Rummu singlivendasid, ujudes neile vaikselt selja tagant ligi ja koputab kuskile vastu.
On võimeline ära jooma pudeli suvalist alkoholi ühe hingetõmbega - vastavalt kogemusele suureneb ka kangus.
Soolo
Nagu ka nimi ütleb, on tegu üksinda vee all käiva sukeldujaga. Tema motiivid pole tõenäoliselt talle endalegi päris selged, küllap väheneb stress kui ei pea pidevalt ringi vahtima kus paariline on. Iga ühiskonnakorra ajal on olnud "üksikuid hunte," sestap ei ole soolod midagi kummalist.
Seltskonnas tarbib jooke nagu iga teinegi sukelduja, kuid esineb ka hardcore-soolosid kes veedavad õhtu alkoholiga üksinda.
Kahepaikne (Hüljes / Morsk)
Entusiastlik sukeldumisinstruktor, kes oskab õpetada Eestis enimlevinud sukeldumisagentuuri programmi järgi "recreational" tasemel (kuni 40 meetrini) sukeldumist. Omab sukeldumisklubi ja hulka jüngreid kullestest põmmsukeldujateni. Käib suure kambaga Eesti viiemeetrise nähtavusega vees põhimõttega "kõik jüngrid minu järgi." Kõrvalt vaadates meenutab selline tegevus browni liikumist, kus käib pidev trügimine, et näha ees ujuvat Kahepaikset. Nimetused "hüljes" ja "morsk" tulenevad sellest, et pinnal teeb jüngrite taltsutamiseks kõva häält. Kuulda võib fraase stiilis "KAS KEEGI NÄEB KUS MU KOLLANE VOOLIK RIPUB" (Kollane voolik- tagavara hingamisots) ja "PANGE NÜÜD ENDALE MASKID-LESTAD PÄHE." Kahepaikse elu keerleb maal ja vees sebimise ümber, sest tal on oma sukeldumisklubi. Pidevalt on vaja sebida, internetis SUURTE TÄHTEDEGA reklaamida oma tegevust ja samal ajal vees käia.
Seltskonnas on Kahepaikne see, kes valab teistele alkoholi suhu lehtri ja snorkli kombinatsiooni kasutades.
Guru
Sukeldumismaailma Alfaisane (-emane). Kauaaegne sukelduja, kes on käinud, näinud ja teinud. Nagu gurud muudelt elualadelt, ei istu, vaid hõljub tooli kohal. Koolitab koolitajaid, pole sügavust mis talle ei allu. Kuna tunneb kõiki vee all kehtivaid füüsikaseaduseid, siis oskab neid ka vastavalt oma tahtele muuta. Siit järeldub -> Guru VÕIB teha mida heaks arvab. Tal ei ole klubi, tal on jüngrid. Jünger võib olla ükskõik mis tüüpi sukelduja, kuid enamasti on selleks põmmsukelduja. Guru ei õpeta kunagi, kuidas kõige õigem on maski ja lestasid pähe panna, tema sõnu kuulates jõuab jünger ise valgustatuseni, kuidas on ÕIGE.
Alkohol, mida guru tarbib, pole tavaalkohol. Võib juhtuda et Guru alkohol on pärit vee alt, kuid võib kohata ka eksootikat mille päritolu on tõenäoliselt maaväline. Erinevalt mustadest meestest võtab Guru laua taga sisse oma hõljuva asendi kohe kui on korgi pudelilt maha keeranud.
------------
Kindlaid piire kuhugi tõmmata on muidugi raske. Singlivennad võivad käia ka Saadjärves, Äntu järvedes, Anne kanalis, Seljametsa karjääris, Saaremaal või kuskil mujal kodupaiga/sukeldumisklubi lähedal. Mustad mehed võivad kitsal ajal sukelduda ka roosade lestadega, Gurud soolotada ja lõpuks teeb igaüks seda mida ise tahab.
Turvalist sukeldumist ja head nähtavust! :)
Kulles
Algaja, kes on värskelt läbinud OWD ja sõbraga paar korda sukeldumas käinud. Ta on näinud piltidelt Rummu ekskavaatoreid ja sooja mere vrakke. Samuti suvilataguses mudajärves järvekarpe.
Mida rohkem seltskonnas alkoholi tarbib, seda suuremaks lähevad silmad kui kuulab teiste veealustest seiklustest.
Kuivan'd kala
Aastaid tagasi on tehtud OWD litsents (sukeldumise algkursus), kuid plastik taskus võib olla isegi kirjaga "rescue" (suhteliselt palju vees käinud) või "divemaster" (üks tase enne instruktoriks saamist). Osad läbitud kursustest on tehtud mõnes sooja veega lõunamaa meres. Eestis pole vette sattunud vähemalt paar aastat, kuid liigub seltskonnas ja räägib, kuidas omal ajal on sügava lõunamaise vraki peal ära käinud. Praegu on ta vaid seltskonnasukelduja, kes annab edasi kogemusi algajatele.
Ära joodud alkoholi kogusega koos kasvab sügavus, kus käinud on.
Soojaveekala
Tegeleb sukeldumisega peamiselt soojades ja hea nähtavusega kohtades. Ühesõnaga - ekvatoriaalsetes vetes. Eestis sajab juulikuus lund ja vesi on tema jaoks külm ka kahekordse kalipsoga sukeldumiseks. Soojaveekalal on teatud kalduvus saada Rummu singlivennaks (vaata allapoole), kuid tundmata kohalikke olusid läheb esimesel päiksepaistelisel päeval pärast vihmaperioodi Rummu ja avastab, et nähtavus on kehva ning ei satu sinna enne järgmist hooaega. Ning ka siis on nähtavus kehva. Mittesukeldujate seltskonnas tõeline guru, kes on käinud ägedatel vrakkidel ja näinud veel ägedamaid kalu.
Ära joodud alkoholi koguse kasvades kasvab mureenide, kaheksajalgade ja haide suurus ja hulk, kellega vee all kakelnud on.
Rummu singlivend
Tõenäolisemalt kõige levinum isend Eestis. On äsja lõpetanud kursuse ja käib kord kuus Rummu karjääris sukeldumas. Teab, et "kuskil Rummus on küla vee all," kuid oskab ainult kuudilt (üks koht kaldal, kust vette minnakse) masinatele ujuda. On proovinud ka mujalt vette minna, kuid iga kord on leidnud vaid palja põhja, mingeid trosse või paekivihunniku. Hea klient kõigile sukeldumispoodidele, sest ei ole põmmsukelduja (vaata allapoole). Aeg-ajalt võtavad singlivennad julguse kokku ja lähevad kummipaadiga Tallinna lahele sukelduma. Võrreldes Rummuga on seal siiski külm ja pime ning järgmine kord minnakse taas Rummu. On kalduvusi soojaveekalaks saamiseks, kuid aja või seltskonna puudumisel eelistab eestimaist.
Tarbitud alkoholi kogusega koos kasvab vähkide suurus, keda Rummus näinud on.
Põmmsukelduja
Korralik põmmsukelduja on läbinud kõik etapid kullesest Rummu singlivennani, kuigi seda endale ei tunnista. Ta tahab üha sügavamale, ägedamatesse kohtadesse, kauemaks. Tõenäoliselt on ta kalipso maha müünud ja sukeldub kuiva ülikonnaga siinsetes vetes. Tal on sõber, kes müüb kõik mida vaja sügaval käimiseks. Sõbral on oma sukeldumispood, kus käivad teisedki põnevad tegelased. Põnevad tegelased käivad sukeldumas põnevates kohtades. Vahest käib koos põnevate tegelastega vee all ja siis on temalgi põnev. Põmmsukelduja ei käi põhimõtteliselt kursustel, sest palju käinuna ja põnevaid kohti näinuna teab ta enda arust rohkem, kui tüübid kellel instrukori tase. Sest ükski instruktor pole põmmsukelduja arvates käinud mudajärvest tanki käsikaudu otsimas, supelrannast uppunud kalapaati vaatamas või lihtsalt kaks tundi külmas merevees 4 meetri sügavusel ringi ujudes pissihäda kannatanud. Põmmsukelduja teab müügil oleva varustuse häid ja halbu külgi, mõni neist veab endaga vee alla terve sukeldumispoe, vahest isegi teise ballooni.
Põmmsukeldujal on vee all ALATI kaks-kolm tühja karabiini kaasas, juhuks kui on vaja midagi kuhugi kinnitada.
Põmmsukelduja on saanud oma nime sellest, et iga kord vette minnes teeb vähemalt korra kehaga PÕMM vastu põhja, mille tulemuseks on tuumaseent meenutav tolmupilv. Mõnedel põmmsukeldujatel käivad lestad põnts-põnts vastu põhja. See on selleks, et segipekstud põhja järgi leida tee tagasi kaldale.
Mida rohkem alkoholi seltskonnas tarbib, seda rohkem tanke korraga vee all näinud on.
Vana Kala
Rahulik tegelinski, kes liigub erinevates sukeldumisringkondades ja -klubides. Isiklikku arvamust ei oma või väga ei kuuluta, sest siis vaadataks ta peale viltu ja arvataks kambast välja. Tihti on Vana Kala ka mõne sukeldumisklubi või -seltskonna püsiliige, kuid nagu juba mainitud ei takista see käia väljasõitudel teistega. Saab vee all hakkama normaalselt, väga sügaval ei käi ning nagu ka nimi vihjab, sukeldumisvarustus on tal juba aegu vee all käinud temaga ning väga tihti seda välja ei vaheta. Väga tihti vette ei satu, kas töö, pere või muude asjaolude tõttu, kuid olulistel sündmustel on alati kohal.
Alkoholi kogus mida ürituse arenedes ära tarbib, on vähene, tema jutt on mõnus, kuid ilma kindla seisukohata, ning õhtu arenedes läheb tõenäoliselt magama ära.
Wannabe tech
Tal on duublid (kaks omavahel ühendatud ballooni). Või on rebe (rebreather, kinnise tsükliga mullivaba hingamisaparaat). Tal on oma firma. Äge auto. Äge naine, võib-olla ka kari lapsi. Ta on Tegija suure algustähega. Ta on käinud väga paljudes kohtades sukeldumas, korra isegi Bungsbergil (kaubaaurik, mis lebab 40m sügavusel põhjal Tallinna lähedal). Kuid ta on nii Tegija, et peab saama käia ükskõik mis vrakil või kohas. Kuid tal pole aega, sest Pets pidi kell 20:05 helistama, et äri teha ning enne peab jõudma all ära käia. Ta tahaks käia rohkem, kuid siis saadaks äripartnerid ta pikalt. Tahaks, aga ei saa.
Wannabe tech on alati mõne guru (vaata jällegi allapoole) fänniks.
Seltskonnas joob ainult kalleid jooke ning nende arvu kasvades suureneb summa mis varustusele ja sõitudele kulutatud on.
Mehed Mustas
Olgem ausad - neid on vähe märgata. Elavad selleks, et käia vee all. Pinnapealne elu on neile pinnaintervall (aeg ühe sukeldumise lõpu ja teise alguse vahel). Ega nendest suurt teada ole, mõned rummu singlivennad teavad rääkida, et vahest on nad kohanud põhja ja pinna vahepeal passivaid tegelasi, kelle lestaots ka ei liigu. Vahetevahel on sellised kimanud allveeskuutritega singlivendadest mööda. Kui talvisel ajal on ööga järve jääle tekkinud võrdkülgse kolmnurga kujuline välja saetud auk, siis on kohal olnud Mehed Mustas. Nende nimetus tuleb sellest, et absoluutselt kõik mis neil seljas-jalas on, on musta värvi. Välja arvatud ehk kindad, sest müügil on vaid sinist värvi kuiva ülikonna kindad. Sukelduvad samuti Sügavas Mustas, kuid selles ei või keegi kindel olla, sest Mehi Mustas pole tihti näha.
Seltskonnas alkoholi tarbinuna vaidlevad selle üle, kui suur on Bungsbergi sõukruvi. Kui ületatavad tavasukeldujale talutava alkoholikoguse piiri, võtavad sisse horisontaalse asendi ja jäävad hõljudes laua kohale passima, kella vaatama ja suhtlema vaid käemärkidega.
Torumees
Sukelduja, kes ei kasuta vee all käimiseks muud, kui lesta(sid), maski, snorklit ja tõenäoliselt ka kalipsot. Moodustab balloonimeestest täiesti erineva koolkonna, sest koos nendega sukelduda on keeruline. Pole väga arvukas isend Eestis, kuid paistab kaldalt kaugele oranzi toruotsa järgi, mis kõrgele turritab. Võib juhtuda, et lollitab Rummu singlivendasid, ujudes neile vaikselt selja tagant ligi ja koputab kuskile vastu.
On võimeline ära jooma pudeli suvalist alkoholi ühe hingetõmbega - vastavalt kogemusele suureneb ka kangus.
Soolo
Nagu ka nimi ütleb, on tegu üksinda vee all käiva sukeldujaga. Tema motiivid pole tõenäoliselt talle endalegi päris selged, küllap väheneb stress kui ei pea pidevalt ringi vahtima kus paariline on. Iga ühiskonnakorra ajal on olnud "üksikuid hunte," sestap ei ole soolod midagi kummalist.
Seltskonnas tarbib jooke nagu iga teinegi sukelduja, kuid esineb ka hardcore-soolosid kes veedavad õhtu alkoholiga üksinda.
Kahepaikne (Hüljes / Morsk)
Entusiastlik sukeldumisinstruktor, kes oskab õpetada Eestis enimlevinud sukeldumisagentuuri programmi järgi "recreational" tasemel (kuni 40 meetrini) sukeldumist. Omab sukeldumisklubi ja hulka jüngreid kullestest põmmsukeldujateni. Käib suure kambaga Eesti viiemeetrise nähtavusega vees põhimõttega "kõik jüngrid minu järgi." Kõrvalt vaadates meenutab selline tegevus browni liikumist, kus käib pidev trügimine, et näha ees ujuvat Kahepaikset. Nimetused "hüljes" ja "morsk" tulenevad sellest, et pinnal teeb jüngrite taltsutamiseks kõva häält. Kuulda võib fraase stiilis "KAS KEEGI NÄEB KUS MU KOLLANE VOOLIK RIPUB" (Kollane voolik- tagavara hingamisots) ja "PANGE NÜÜD ENDALE MASKID-LESTAD PÄHE." Kahepaikse elu keerleb maal ja vees sebimise ümber, sest tal on oma sukeldumisklubi. Pidevalt on vaja sebida, internetis SUURTE TÄHTEDEGA reklaamida oma tegevust ja samal ajal vees käia.
Seltskonnas on Kahepaikne see, kes valab teistele alkoholi suhu lehtri ja snorkli kombinatsiooni kasutades.
Guru
Sukeldumismaailma Alfaisane (-emane). Kauaaegne sukelduja, kes on käinud, näinud ja teinud. Nagu gurud muudelt elualadelt, ei istu, vaid hõljub tooli kohal. Koolitab koolitajaid, pole sügavust mis talle ei allu. Kuna tunneb kõiki vee all kehtivaid füüsikaseaduseid, siis oskab neid ka vastavalt oma tahtele muuta. Siit järeldub -> Guru VÕIB teha mida heaks arvab. Tal ei ole klubi, tal on jüngrid. Jünger võib olla ükskõik mis tüüpi sukelduja, kuid enamasti on selleks põmmsukelduja. Guru ei õpeta kunagi, kuidas kõige õigem on maski ja lestasid pähe panna, tema sõnu kuulates jõuab jünger ise valgustatuseni, kuidas on ÕIGE.
Alkohol, mida guru tarbib, pole tavaalkohol. Võib juhtuda et Guru alkohol on pärit vee alt, kuid võib kohata ka eksootikat mille päritolu on tõenäoliselt maaväline. Erinevalt mustadest meestest võtab Guru laua taga sisse oma hõljuva asendi kohe kui on korgi pudelilt maha keeranud.
------------
Kindlaid piire kuhugi tõmmata on muidugi raske. Singlivennad võivad käia ka Saadjärves, Äntu järvedes, Anne kanalis, Seljametsa karjääris, Saaremaal või kuskil mujal kodupaiga/sukeldumisklubi lähedal. Mustad mehed võivad kitsal ajal sukelduda ka roosade lestadega, Gurud soolotada ja lõpuks teeb igaüks seda mida ise tahab.
Turvalist sukeldumist ja head nähtavust! :)
neljapäev, 15. mai 2014
Rummu och Polaris
Flying and diving- stuff of legends. Üks video ütleb rohkem kui tuhat sõna.
https://www.youtube.com/watch?v=fiJ8NI1UQkg
.. ja see pidavat alles tiiser olema!
Eile sai merelkäimise avapauk tehtud Polarisele sukeldumisega. Mis ma oskan kosta - treening tasub ära. Sellegipoolest on kehv sukelduda kui näed 2-3 meetri kaugusele, samas on see lihtsalt harjumise asi. Kui keegi müüb kursust "adventure in diving" ning tassib kuhugi hea nähtavuse ja valgusega kohta - olete petta saanud. "Adventure" algab sealt kus buddyga hüpleval poinööril pimeduses sügavalt üksteisele silma vaatad.
https://www.youtube.com/watch?v=fiJ8NI1UQkg
.. ja see pidavat alles tiiser olema!
Eile sai merelkäimise avapauk tehtud Polarisele sukeldumisega. Mis ma oskan kosta - treening tasub ära. Sellegipoolest on kehv sukelduda kui näed 2-3 meetri kaugusele, samas on see lihtsalt harjumise asi. Kui keegi müüb kursust "adventure in diving" ning tassib kuhugi hea nähtavuse ja valgusega kohta - olete petta saanud. "Adventure" algab sealt kus buddyga hüpleval poinööril pimeduses sügavalt üksteisele silma vaatad.
neljapäev, 24. aprill 2014
Rummu Underwater Explorers
Kui me eile Rummu sukelduma läksime, tundus nähtavus pinnalt olema megahea, viie meetri sügavusel lebavad kivid paistsid. Vee all päris nii polnud, põhjas oli mingi hägu. Sellegipoolest oli nähtavus kohati 10 meetrit.
Käisime "niidirullil." Minnes teadsime, et üks liin jookseb puurmasina ja kuudi vahel ning teine puurmasina ja "niidirulli" vahel. Üks hetk leidsime liini, mis tundus jooksma sihtpunkti. Ujusime paar minutit ja siis jooksis see teise liini sisse - paras üllatus mida ei osanud oodata. Natuke vastik tunne, sest oled juba omajagu minuteid ujunud ning siis pead leiutama hakkama kuhu suunas minna. Ühtegi selgitavat markerit ei olnud samuti näha, kust liin tuleb ja kuhu läheb. Kompassi järgi valisime suuna ja saime veel viis minutit lestata enne kui sihtkohta jõudsime. Vahepeale jäi liinist paremale/ida poole nii 15 meetri kaugusele suur jämedast metallist kolakas, millele ei oskagi nime anda. Nägi välja nagu mingi masina alusraam vms.
"Niidirull" on tegelikult üks päris armetus seisus ekskavaator. Keegi on seda kõvasti lammutanud enne karjääri uppumist - ümberringi vedeleb palju kola. Linte enam küljes pole, elektrimootorid lebavad tükkideks kistuna ümberringi, vask välja urgitsetud. Niidirulliks hüüame seepärast, et raami peal turritab veel suur rull, kuhu ümber käisid trossid, millega tõsteti kopa noolt ja liigutati koppa. Noolest pole enam jälgegi, küll aga vedeleb ~30 m eemal kopp ja mingi tohutu suur hammasratas. Neile pääseb ligi samuti mööda liini, mis algab ühe nurga juurest.
"Niidirullil" kükitas ka üks eriti isane vähk, oma 20 cm pikk ja vehkis sõrgadega. Kalu seekord ei kohanud, harilikult on masinate ja hoonete peal ikka oma parved eriti mölakalt suurte ahvenatega. Tagasiteel nägime jälle Rummu "teivaskultuuri" - sileda paepinna sisse on taotud ~40 mm läbimõõduga raudkangid, nii 30 cm ulatuvad pae seest välja. Olen kohanud neid ka mujal Rummus, kuid ei oska otstarvet arvata.
Külm hakkas lõpus, esimest korda kui selles veekogus külma tunnen. Olin villased sokid koju unustanud ja ülikonda õhu laskmine ei teinud olemist paremaks. Vesi oli 7 kraadi, mis iseenesest on juba mõnusalt soe.
Käisime "niidirullil." Minnes teadsime, et üks liin jookseb puurmasina ja kuudi vahel ning teine puurmasina ja "niidirulli" vahel. Üks hetk leidsime liini, mis tundus jooksma sihtpunkti. Ujusime paar minutit ja siis jooksis see teise liini sisse - paras üllatus mida ei osanud oodata. Natuke vastik tunne, sest oled juba omajagu minuteid ujunud ning siis pead leiutama hakkama kuhu suunas minna. Ühtegi selgitavat markerit ei olnud samuti näha, kust liin tuleb ja kuhu läheb. Kompassi järgi valisime suuna ja saime veel viis minutit lestata enne kui sihtkohta jõudsime. Vahepeale jäi liinist paremale/ida poole nii 15 meetri kaugusele suur jämedast metallist kolakas, millele ei oskagi nime anda. Nägi välja nagu mingi masina alusraam vms.
"Niidirull" on tegelikult üks päris armetus seisus ekskavaator. Keegi on seda kõvasti lammutanud enne karjääri uppumist - ümberringi vedeleb palju kola. Linte enam küljes pole, elektrimootorid lebavad tükkideks kistuna ümberringi, vask välja urgitsetud. Niidirulliks hüüame seepärast, et raami peal turritab veel suur rull, kuhu ümber käisid trossid, millega tõsteti kopa noolt ja liigutati koppa. Noolest pole enam jälgegi, küll aga vedeleb ~30 m eemal kopp ja mingi tohutu suur hammasratas. Neile pääseb ligi samuti mööda liini, mis algab ühe nurga juurest.
"Niidirullil" kükitas ka üks eriti isane vähk, oma 20 cm pikk ja vehkis sõrgadega. Kalu seekord ei kohanud, harilikult on masinate ja hoonete peal ikka oma parved eriti mölakalt suurte ahvenatega. Tagasiteel nägime jälle Rummu "teivaskultuuri" - sileda paepinna sisse on taotud ~40 mm läbimõõduga raudkangid, nii 30 cm ulatuvad pae seest välja. Olen kohanud neid ka mujal Rummus, kuid ei oska otstarvet arvata.
Külm hakkas lõpus, esimest korda kui selles veekogus külma tunnen. Olin villased sokid koju unustanud ja ülikonda õhu laskmine ei teinud olemist paremaks. Vesi oli 7 kraadi, mis iseenesest on juba mõnusalt soe.
esmaspäev, 27. jaanuar 2014
reede, 3. jaanuar 2014
Üldse mitte pinnapealsed tõed
Mõtlesin et kirjutan pikema üldfilosoofilise jutu sellest, milline suhtumine "viib edasi" sukeldumises. Aga siis kustutasin ära mis kirja panin; enamus oli nii kui nii halva sõnastusega. Esiteks pole ma kuskilt otsast instruktor/sukeldumisguru, teiseks, ma pole kaugeltki veel aru saanud, kuhu ma välja tahan jõuda. Esialgu tahan lihtsalt vee all käia, õppida, ning seda mitte pooleli jätta; see kõik tekitabki teatud heaolutunde, endalegi ootamatult Maslow püramiidi ühe osa. Viimane pole olnud eesmärk omaette.
Pean oluliseks kirjutada siinkohal, et arenguks mingil alal on vaja head õpetajat ja meeskonda. Hea õpetaja on kogemustega, metoodiline ja laia silmaringiga, kuid mitte ainult. Minu õnneks olen kokku puutunud Toomas "Tom" Valgega Merikuradist, kes ongi selline instruktor. Siinkohal ei ole mu eesmärk reklaami teha, kuigi nii vist välja kukub. Ma ei taha siin kedagi alahinnata, kuid ainsana Eestis oskab ta edasi anda seda "vundamenti" millele peab olema rajatud kogu sukeldumine. Lühidalt on need teadmised, kuidas käituda vee all meie "sügava pimeda mere" tingimustes, kuidas kontrollida enda ujuvust, asendit, liikumist, kriisisituatsioone lahendada, milliseid lähenemisi vältida ja mis suunas edasi areneda. Kahtlemata pole ma kõike veel omandanud, aga oluline on see, et protsess toimiks.
Ütlesin enne ka et oluline on hea meeskond. Peatumata pikemalt meeskonnatöö alustel, tahaks esile tuua ülepeksva ego puudumise, oskuse kommunikeeruda ja keskendumisele olulisele - sukeldumisele. Me käime vee all küllaltki aktiivselt, täiendame endid ja samas ei käi kaasas iga moeröögatusega. Me teame, kus me sukeldume ja mis plaani järgi, ning vees naljalt külm ei hakka. Ei saa öelda et tegeleme spordiga, sest numbreid - maksimaalset sügavust või kiireimat üle-Rummu ujumise aega me taga ei aja. Eks siin on oma osa igal "tiimi" liikmel, et meist pole saanud koogiküpsetamise-, õlle- või käsitööklubi.
Tellimine:
Postitused (Atom)