Suve alguse ilmad on ilusad olnud, tänu sellele sai lõpuks teoks ka üks tõsisem vrakil käimine. Eelmise aasta järjestikused Rummu sukeldumised ei olnud üldsegi halvad, kuid juba siis oleks tahtnud meres käia...
Eile õhtul läksime Tomi RIBiga Aegna alla... Tükk aega ankru loopimist ja lõpuks, kui hakati juba raskus+poi varianti ette valmistama, ta lõpuks ka end haakis - ju hakkas kartma. Buddyks seekord jälle Eero, läksime viimastena paadist; väike chill pinnal et hingamine läheks ühtlaseks ning mööda ankruköit alla.
Eelmine nädalavahetus Jenisseil käijad olid 45 peal saanud lambita hakkama, sellist nähtavust enam ei olnud. Kuskil viiest meetrist alates hakkas hämarus pihta, umbes 17 peal oli juba kotis sukeldumise tunne. Eespool vilkus kellegi strobo - arvasin et sukelduja, kuid esimesed minejad olid hoopis ankru ära märkinud. Natuke passisin vraki kohal ujuvust sättida, köiest lahti ja edasine kogemus oli juba mega. Lausa nii "mega" et teatud vaprusevärinad olid sees - või oli see siis 6 kraadisest põhjatemperatuurist.
Ma olin mingil määral internetist otsinud selle vraki kohta, ütleme siis nii, et vahetu kogemus oli kordades võimsam. Puidust laevad on mulle alati rohkem meeldinud, kui roostetavate vannide moodi raudvrakid; ma ei pidanud pettuma. Detaile, mida vahtima jääda, oli tohutult palju... Laeva kaared, mille pealt üleval plangutus (arvatavasti) pommitabamuse tõttu minema löödud. Laevatekk, mis parda äärest kadunud - trümmid paistavad. Vraki kõrval oli tohutult puitu - ilmselt kereplangud ning terve taglas. Vraki kõrval ujuda oli oluliselt pimedam, kui kohal. Hea et lamp kaasa sai, kuid praegune, pigem tagavaraks mõeldud kolmevatise LEDiga ei kõlba põhilambiks isegi keskmises sügavuses olevate vrakkide jaoks. Ilmselgelt ei sobi miski peale korraliku kanisterlambi :)
Natuke häiris ka ainult singliga all käimine. Olgu, esimene kord minu jaoks uue vraki peal ei oskagi kohe mingit kindlat tegevust välja mõelda - teed oma 25 minutilise põhjaajaga poolteist ringi peale, märkad mõnda detaili ja näed ära üldmulje. Piisavalt infot et minna pinnale, mõelda buddyga läbi mida tahaks vaadata ning järgmise sukeldumise ajal tegutseda. Samas on see teadmine, et 25m peal kulub oluliselt rohkem gaasi kui kuskil rannikul ringi solberdades ning et balloon saab tühjaks enne, kui ajalimiit ette jõuab. Ma siinkohal mainin möödaminnes et segud sai arvutatud ja segatud vastavalt sügavusele; max PPO2 vraki ümbruse sügavuses oleks tulnud 1,12 ja dekovaba põhjaaeg 38 minutit (eks oskajad võivad siit segu arvutada ;) ). Duublitega oleks olnud vabamalt aega... Antud vrakk pakuks ka penetreerimiseks häid võimalusi, kui oleks vastav tase
Julgen öelda, et see oli parim vrakikogemus siiani. Kõik läks enam-vähem hästi, tundmatuid faktoreid oli vähe - köiel tõus ja laskumine ilma visuaalsete orientiirideta oli kõige tundmatum oskus, seda on vähe tehtud... Aga kurat võtaks, mulle meeldis... Olenemata faktist et all oli hämar, kesine nähtavus, tundmatu koht... näpp on antud, käsi on juba läinud. Edasi sügavustesse :)
Max. sügavus ilma kätt põhja vastu toetamata 24,7meetrit, sukeldumise kogupikkus 30 min, temperatuur põhjas 6-7 kraadi C, nähtavus max. 7 meetrit.
teisipäev, 11. juuni 2013
Tellimine:
Postitused (Atom)