Sügisene aeg on maakale paras aeg sukeldumiseks. \m/ Kõik mugulad on salve topitud, igasugu asjatoimetused kas ära toimetatud või siis lootusetult hiljaks jäänud (järgmises aastas).
Algas kõik Äntu Sinijärvega. Päikesepaistes olid allikad tõeliselt nauditavad ning see oli mu esimene kord seal ballooniga sukelduda. Mööda põhja ujuda oli huvitav vaid sügavamas osas, allikateni 2 meetri sügavusel summida polnud enam nii huvitav... Ujuvust nende aukude kohal kuiva ülikonnaga harjutada oli muidugi äge, üritades suvalises asendis rippuda, ilma et põhja puutuks või välja lendaks. Korralikult külm hakkas näole lõpuks, 50 minutit sai sees oldud. Tundub et täisnäomask oleks hea mõte...
Esimene sügisene öösukeldumine sai tehtud ESKiga Rummus. Vangla kõrvalt minevale teele oli "keegi" (ilmselt) siseorganitest värava ja tabaluku ette pannud. Sai mindud siis vastaskaldale "müüri" juurest... tee sinna oli selline, et kui teised poleks minu eest sõitnud, siis oleks ise otsa ringi pööranud. Suht tundmatu koht minu jaoks, sestap ei saanud täpselt aru kus kõikjal ma ära käisin... Elu oli selles karjääriotsas suhteliselt vähe, enamus põhjast oli mingit rauarisu täis...
(täiendan hiljem kui mõte jookseb paremini)
esmaspäev, 28. november 2011
laupäev, 5. november 2011
Diversnight 2011
Jumal tänatud, selle aasta diversnight oli toodud kuu aega ettepoole kui varasematel aastatel. Ei olnud ohtu et veest välja tulles kangestud tohutuks purikaks. Toimus see vana-kalasadamas, samamoodi kui 2009 aasta üritus. Vetteminejaid oli 50 (kui õieti aru sain) ning vesi väidetavalt 10-12 kraadi.
Et mul pole kindlat buddyt, siis seekord pandi kokku klubi poolt ühe teise tegelasega. Koguaeg oli tohutult sebimist ning pidevalt kaotasin ta silmist. Vette ronides... polnud buddyt kusagil. Lõpuks hõikudes leidsin ta üles ning... siis pani ta ilma ühtegi käemärki näitamata vee alla. Äge. Korra tõusis pinnale, küsisin kas kõik OK, ta näitas et on OK ja kadus jälle ilma et oleks öelnud või näidanud mida ta kavatseb järgmiseks teha. Kui algas vee alla minek, nägin õnneks pinnal Raiti, kes oli ka kas kaotanud buddy... või midagi sinnakanti.
Sukeldumiskogemus oli nagu ikka - põhjas nähtavus 20-50 cm, keegi vehib lestadega kõrval. Vahepeal oli raskusi ujuvusega, sest ei saa õieti arugi kuidapidi vees oled või kas üldse vee allgi oled. Hea kogemus oli ujuda OLEMATUS nähtavuses, nii et buddyt tunnetad vaid seda vestiaasa pidi, millest kinni hoiad. Üks hetk olime igatahes vetteminekukoha vastas kai ääres, Rait ütles et võta kompassiga kurss ja lähme kaldale tagasi. Eneselegi üllatuseks õnnestus see suhteliselt hästi - ei pannud mööda ja kordagi ei tekinud ka mõtet et ei tea kas kompass ikka näitab õiget suunda.
Hea kogemus oli öösukeldumisel käia nii, et nähtavust praktiliselt polnud. Tõsi, vahetevahel sattusime ka normaalse nähtavusega kohta ja õnnestus näha isegi autokummi sisse peitunud kala (emakala vist?) aga enamuses oli nii, et vestist kinni hoides ei näinud buddyst muud, kui nõrka valguskuma, mida lamp tekitas.
Loodetavasti järgmine aasta uuesti.
Et mul pole kindlat buddyt, siis seekord pandi kokku klubi poolt ühe teise tegelasega. Koguaeg oli tohutult sebimist ning pidevalt kaotasin ta silmist. Vette ronides... polnud buddyt kusagil. Lõpuks hõikudes leidsin ta üles ning... siis pani ta ilma ühtegi käemärki näitamata vee alla. Äge. Korra tõusis pinnale, küsisin kas kõik OK, ta näitas et on OK ja kadus jälle ilma et oleks öelnud või näidanud mida ta kavatseb järgmiseks teha. Kui algas vee alla minek, nägin õnneks pinnal Raiti, kes oli ka kas kaotanud buddy... või midagi sinnakanti.
Sukeldumiskogemus oli nagu ikka - põhjas nähtavus 20-50 cm, keegi vehib lestadega kõrval. Vahepeal oli raskusi ujuvusega, sest ei saa õieti arugi kuidapidi vees oled või kas üldse vee allgi oled. Hea kogemus oli ujuda OLEMATUS nähtavuses, nii et buddyt tunnetad vaid seda vestiaasa pidi, millest kinni hoiad. Üks hetk olime igatahes vetteminekukoha vastas kai ääres, Rait ütles et võta kompassiga kurss ja lähme kaldale tagasi. Eneselegi üllatuseks õnnestus see suhteliselt hästi - ei pannud mööda ja kordagi ei tekinud ka mõtet et ei tea kas kompass ikka näitab õiget suunda.
Hea kogemus oli öösukeldumisel käia nii, et nähtavust praktiliselt polnud. Tõsi, vahetevahel sattusime ka normaalse nähtavusega kohta ja õnnestus näha isegi autokummi sisse peitunud kala (emakala vist?) aga enamuses oli nii, et vestist kinni hoides ei näinud buddyst muud, kui nõrka valguskuma, mida lamp tekitas.
Loodetavasti järgmine aasta uuesti.
pühapäev, 4. september 2011
Aia bljää sa mansetti teed! @ Pakri poolsaar
Mõnikord on nii lihtsalt et on kehv päev, või siis lausa null-päev. Täna õnneks ei olnud null-päev, vaid lihtsalt ülimalt halva õnne päev. Järjest laguneva varustuse oskustega asendamise päev. Tänu MEGAÄGEDALE sukeldumiskohale ja õnnestunud sukeldumisele võib siiski öelda, et päev läks ÜLIMALT korda :)
Kohaks oli "trepp" poolel teel Peetri mägede ja poolsaare otsas asuva tuletorni vahel. Ilmaga vedas - päike paistis ning õhk kui ka vesi olid soojad (täpseid numbreid peast hetkel ei paku). Nähtavus oli pidevalt 5 m või rohkem.
Aga alustaks siiski algusest. Varustust kokkupannes avastasin kõigepealt, et mingi soga on kuivaka klapi vahel. Omast arust pesin selle puhtaks, vbolla hilja õhtul väsinud peaga jäi siiski vetikas ja liivapuru Katariina kailt kahe silma vahele... OK, saan selle korda, siis selgub et noal on sissevajunud nupp, millega ta tupe küljes fikseeritud on. Veidike pusimist ning lauale kukub kuhjake roostet ja vedru kolmes tükis. Noa tootjaks on MilTec, kes roostevabast on teinud tera ning käepideme täiesti rahuldavalt kummist, kuid... vedru oli labane ülikiirelt roostetav traat. SIINKOHAL RÄÄGIN KOGEMUSEST ET KÕIK MILTECI TOOTED MILLEGA KOKKU OLEN PUUTUNUD POLE FUNKTSIONEERINUD KORRALIKULT VÕI ON KIIRESTI LAGUNENUD (milteci kindad on külmad, õmblused tulid neil lahti; milteci kamo-näovärvid sisaldavad vähe värvainet; milteci püksid pleekuvad 30 kraadises vees pestes mõne korraga ära jne.)
Varustus kokku pandud (ja nööriga kinni seotud) jõudsime ilma seiklusteta õigesse kohta. Kuivakat selga ajades õnnestus mul kaelamansetti sättides ajada küüned taha käemansetile, ning sellesse korralik 2 eurose suurune auk tekitada. Ütleks nii, et treppidel ronimisest tekkinud kiire südametempo tõusis veel suuremaks ja korraks käis juba peast mõte "õufakk, nüüd jääbki ära" läbi. Veidike rahunenud, mõtlesin rahulikult järgi ja leidsin et saan sukelduda küll, kui kellarihma tugevalt ümber randme tõmban ning kätt pidevalt all hoian. Suht-koht ajas asja ära kogu sukeldumise jooksul.
Kaldalt vette minnes tuli kõmpida ~100 m, enne kui vöökoht märjaks sai. Lestad jalga ja sulpsti sisse, küllaltki madalat vett jätkus 10 minuti ujumise jagu. Põhi oli peamiselt paene, mõned üksikud jalgpallisuurused graniiditükid sekka. Sügavamal ilmusid lõhed graniidi sisse, langus muutus järsemaks ning varsti ilmusid esimesed paljandid ja kanjonid põhja. Mida sügavamale, seda suuremaks ja uhkemaks need muutusid. Kusagil 10 meetri kandis oli esimene püstloodis "hüpe" 12 meetri peale. Sealt edasi kraatrisarnased moodustised, paari meetri sügavused kanjonid, mis risti üle tee (paralleelselt kaldaga) kulgesid... Veel orgusid ja mägesid, sekka ka mõni üksik autosuurune rahn. Mina jälgisin sügavust ning buddy - Mimic - kurssi. Niiviisi ujudes jõudsime 16 meetri sügavusele. Kuskil 14 meetrist sügavamal ei olnud enam nii võimsaid paemoodustisi ning algas tasane põhi, mis aeglaselt lääne poole sügavamaks läks. Merekaardi järgi vaadates on sellist tasast platood 200 meetrit ida-lääne sihis, siis kukub põhi 40 meetri peale. Meil oli õhku kulunud parajalt nii palju, et aeg oli ümber pöörata ja tagasi ujuda. Varruka kaudu oli päris palju vett juba ülikonda sisse vajunud et ennast korralikult ühes asendis hoida muutus raskeks; ülikonda õhku juurde lastes mulises korralikult.
Tagasiteel sattusime veidike kõrvalt minnes uute paepragude ja astangute otsa. Ühes kohas oli hiiglaslik kivistunud jalg vee all - labajalg, suur varvas ning 4 pisemat varvast. Vaatasin ja ei uskunud - see lihtsalt oli väga tõetruu. Seekord me ei keskendunud astangute vahtimisele, vaid tahtsime näha, kui sügavaks reaalselt on võimalik sealt saada, järgmine kord tahaks seal pikemalt mööda "seina" ujuda. Või just veel sügavamat kohta otsida.
Veest välja ronides olid jalad vett täis. Auto signa pult oli ka märga saanud ja selle pidi puhtaks pesema aknapesuvees, et toimima saaks.
.. ja kodus autost välja ronides rebisin alusülikonna lukust hambad välja.
Halva (varustuse-) õnne päev, millest hoolimata sukeldumine siiski korda läks. Korrata head osa!
P.S. pealkiri on ajendatud sellest videost: http://www.youtube.com/watch?v=wrDzfjiLXUc
P.P.S. kokku neli "failinud" asja. \o/
Kohaks oli "trepp" poolel teel Peetri mägede ja poolsaare otsas asuva tuletorni vahel. Ilmaga vedas - päike paistis ning õhk kui ka vesi olid soojad (täpseid numbreid peast hetkel ei paku). Nähtavus oli pidevalt 5 m või rohkem.
Aga alustaks siiski algusest. Varustust kokkupannes avastasin kõigepealt, et mingi soga on kuivaka klapi vahel. Omast arust pesin selle puhtaks, vbolla hilja õhtul väsinud peaga jäi siiski vetikas ja liivapuru Katariina kailt kahe silma vahele... OK, saan selle korda, siis selgub et noal on sissevajunud nupp, millega ta tupe küljes fikseeritud on. Veidike pusimist ning lauale kukub kuhjake roostet ja vedru kolmes tükis. Noa tootjaks on MilTec, kes roostevabast on teinud tera ning käepideme täiesti rahuldavalt kummist, kuid... vedru oli labane ülikiirelt roostetav traat. SIINKOHAL RÄÄGIN KOGEMUSEST ET KÕIK MILTECI TOOTED MILLEGA KOKKU OLEN PUUTUNUD POLE FUNKTSIONEERINUD KORRALIKULT VÕI ON KIIRESTI LAGUNENUD (milteci kindad on külmad, õmblused tulid neil lahti; milteci kamo-näovärvid sisaldavad vähe värvainet; milteci püksid pleekuvad 30 kraadises vees pestes mõne korraga ära jne.)
Varustus kokku pandud (ja nööriga kinni seotud) jõudsime ilma seiklusteta õigesse kohta. Kuivakat selga ajades õnnestus mul kaelamansetti sättides ajada küüned taha käemansetile, ning sellesse korralik 2 eurose suurune auk tekitada. Ütleks nii, et treppidel ronimisest tekkinud kiire südametempo tõusis veel suuremaks ja korraks käis juba peast mõte "õufakk, nüüd jääbki ära" läbi. Veidike rahunenud, mõtlesin rahulikult järgi ja leidsin et saan sukelduda küll, kui kellarihma tugevalt ümber randme tõmban ning kätt pidevalt all hoian. Suht-koht ajas asja ära kogu sukeldumise jooksul.
Kaldalt vette minnes tuli kõmpida ~100 m, enne kui vöökoht märjaks sai. Lestad jalga ja sulpsti sisse, küllaltki madalat vett jätkus 10 minuti ujumise jagu. Põhi oli peamiselt paene, mõned üksikud jalgpallisuurused graniiditükid sekka. Sügavamal ilmusid lõhed graniidi sisse, langus muutus järsemaks ning varsti ilmusid esimesed paljandid ja kanjonid põhja. Mida sügavamale, seda suuremaks ja uhkemaks need muutusid. Kusagil 10 meetri kandis oli esimene püstloodis "hüpe" 12 meetri peale. Sealt edasi kraatrisarnased moodustised, paari meetri sügavused kanjonid, mis risti üle tee (paralleelselt kaldaga) kulgesid... Veel orgusid ja mägesid, sekka ka mõni üksik autosuurune rahn. Mina jälgisin sügavust ning buddy - Mimic - kurssi. Niiviisi ujudes jõudsime 16 meetri sügavusele. Kuskil 14 meetrist sügavamal ei olnud enam nii võimsaid paemoodustisi ning algas tasane põhi, mis aeglaselt lääne poole sügavamaks läks. Merekaardi järgi vaadates on sellist tasast platood 200 meetrit ida-lääne sihis, siis kukub põhi 40 meetri peale. Meil oli õhku kulunud parajalt nii palju, et aeg oli ümber pöörata ja tagasi ujuda. Varruka kaudu oli päris palju vett juba ülikonda sisse vajunud et ennast korralikult ühes asendis hoida muutus raskeks; ülikonda õhku juurde lastes mulises korralikult.
Tagasiteel sattusime veidike kõrvalt minnes uute paepragude ja astangute otsa. Ühes kohas oli hiiglaslik kivistunud jalg vee all - labajalg, suur varvas ning 4 pisemat varvast. Vaatasin ja ei uskunud - see lihtsalt oli väga tõetruu. Seekord me ei keskendunud astangute vahtimisele, vaid tahtsime näha, kui sügavaks reaalselt on võimalik sealt saada, järgmine kord tahaks seal pikemalt mööda "seina" ujuda. Või just veel sügavamat kohta otsida.
Veest välja ronides olid jalad vett täis. Auto signa pult oli ka märga saanud ja selle pidi puhtaks pesema aknapesuvees, et toimima saaks.
.. ja kodus autost välja ronides rebisin alusülikonna lukust hambad välja.
Halva (varustuse-) õnne päev, millest hoolimata sukeldumine siiski korda läks. Korrata head osa!
P.S. pealkiri on ajendatud sellest videost: http://www.youtube.com/watch?v=wrDzfjiLXUc
P.P.S. kokku neli "failinud" asja. \o/
neljapäev, 1. september 2011
Millimallikad on rannas!
30. august 2011
Käisin Remyga Katariina kai kõrval sukeldumas. Sain oluliselt targemaks selle kohta, mis valesti teen kuivakaga sukeldumisel. Üks põhilistest vigadest oli kehahoiak - väljalaskeklapp ei olnud kõige kõrgem koht sukeldumisel. Jalad taeva poole sügavamale ujuda pole ka hea mõte - eks ma olen omandanud selle vabasukeldumist tehes.
Aga! Hoolimata 2-3 meetrisest nähtavusest, oli siiski päris lahe koht. Sisse minnes ja välja tulles sadas ladinal ning laine oli ka umbes poolemeetrine kohati - väga lahe sellest kõigest hoolimata. Vees oli palju millimallikaid - no kohati lausa supi sees ujumise tunne tekkis. Peab sinna veel minema, sest vrakk jäi nägemata.
Käisin Remyga Katariina kai kõrval sukeldumas. Sain oluliselt targemaks selle kohta, mis valesti teen kuivakaga sukeldumisel. Üks põhilistest vigadest oli kehahoiak - väljalaskeklapp ei olnud kõige kõrgem koht sukeldumisel. Jalad taeva poole sügavamale ujuda pole ka hea mõte - eks ma olen omandanud selle vabasukeldumist tehes.
Aga! Hoolimata 2-3 meetrisest nähtavusest, oli siiski päris lahe koht. Sisse minnes ja välja tulles sadas ladinal ning laine oli ka umbes poolemeetrine kohati - väga lahe sellest kõigest hoolimata. Vees oli palju millimallikaid - no kohati lausa supi sees ujumise tunne tekkis. Peab sinna veel minema, sest vrakk jäi nägemata.
teisipäev, 16. august 2011
/Suvi, suvi, ootasin sind kaua/ (Vainola)
Pealkiri on ajendatud sellest, et pole olnud just selline aasta, nagu planeerisin, ning elus on asju mis lihtsalt tulevad ja võtavad kogu su aja, ilma et sellesse midagi teha saaksid, või tahaksid. Väga diip lause, ehkki pole AOWD diibil veel käinudki (kuigi plastikkaart on juba käes). Aeg-ajalt ikka vee alla satub, tõsi, harva, ning sellelgi asjaolul on rohkem põhjuseid.
Loodetavasti järgneb mõõnale tõus!
Loodetavasti järgneb mõõnale tõus!
laupäev, 21. mai 2011
Sukeldu nagu kartulikotis
Nonii, nüüdseks on kaks korda vees käidud ballooniga. Esimene kord Männikul - nähtavus oli ikka kehvemast kehvem. Meeter oli vast ära? Päris palju oli ahvenaid ringi sibamas selles sogases vees.
Teine kord oli Tallinna lahel, üht vrakki külastades. Minust sõltumatutel asjaoludel oleks tõsine "fuckup" võinud juhtuda, kuid läks siiski õnnelikult. Juhtum, kus pole kedagi süüdistada, vaid kus langesid kokku erinevad asjaolud. Kes tahab, võib küsida minult isiklikult. Nähtavus oli ka see kord "nagu kotis" - kaks meetrit. Ning - ERILISELT LAHE on langeda läbi vaba vee, kakskümmend meetrit, horisontaalasendis. Seekord tasakaalustusid kõrvad väga hästi - ning sain ka enne pidama, kui põhja puutusin. Pea-aegu ideaalne laskumine - seda peab kordama! Oleks vaid nähtavus nagu Punases Meres :)
Nähtavuse kohta veel täienduseks - loen erinevate Läänemere-riikide sukeldujate foorumeid - tundub, et kehv nähtavus on igal pool probleemiks.
Teine kord oli Tallinna lahel, üht vrakki külastades. Minust sõltumatutel asjaoludel oleks tõsine "fuckup" võinud juhtuda, kuid läks siiski õnnelikult. Juhtum, kus pole kedagi süüdistada, vaid kus langesid kokku erinevad asjaolud. Kes tahab, võib küsida minult isiklikult. Nähtavus oli ka see kord "nagu kotis" - kaks meetrit. Ning - ERILISELT LAHE on langeda läbi vaba vee, kakskümmend meetrit, horisontaalasendis. Seekord tasakaalustusid kõrvad väga hästi - ning sain ka enne pidama, kui põhja puutusin. Pea-aegu ideaalne laskumine - seda peab kordama! Oleks vaid nähtavus nagu Punases Meres :)
Nähtavuse kohta veel täienduseks - loen erinevate Läänemere-riikide sukeldujate foorumeid - tundub, et kehv nähtavus on igal pool probleemiks.
kolmapäev, 4. mai 2011
?!?!
Ma ei oska tänase meres käimise kohta pealkirja panna. Käisin Leetses, see aasta siis esimest korda vette... Igasugu jamasid on olnud, seepärast nii hilja. Vihkan jamasid, aga jumal on helde - heldelt annab ja heldelt võtab, muresid ja rõõme :)
Laine oli umbes meeter, nähtavus alla 0,5 meetri. Testisin üpriski kummalisel viisil oma kuivakat ja alusülikonda - käisin vabasukeldumas nimelt nendega. Vabasukeldumisest sai sujuvalt snorkeldamine, sest raskusvööl oli vähe tina ja üldse... ei tahtnud pingutada vee alla saamisega, just selle nähtavuse pärast. Alusülikonnaga jäin igatahes rahule - made in Estonia ikkagi. Kuiv ülikond oli ka täitsa OK, mõnus kuiv tunne oli veest välja ronida. Aga Leetse on olnud enamuse ajast koht, kus on olnud head tingimused, ning nüüd siis niimodi...
Laine oli umbes meeter, nähtavus alla 0,5 meetri. Testisin üpriski kummalisel viisil oma kuivakat ja alusülikonda - käisin vabasukeldumas nimelt nendega. Vabasukeldumisest sai sujuvalt snorkeldamine, sest raskusvööl oli vähe tina ja üldse... ei tahtnud pingutada vee alla saamisega, just selle nähtavuse pärast. Alusülikonnaga jäin igatahes rahule - made in Estonia ikkagi. Kuiv ülikond oli ka täitsa OK, mõnus kuiv tunne oli veest välja ronida. Aga Leetse on olnud enamuse ajast koht, kus on olnud head tingimused, ning nüüd siis niimodi...
esmaspäev, 21. märts 2011
Wrecked wreck diving
Eelmine nädal oli päris õpetlik vrakisukeldumise teemaline infotund Sebakus. Mailis Roio Muinsuskaitseametist rääkis kaitsealustele vrakkidele sukeldumise uuest korrast. Noh-jah, võib tõdeda et "tahtsime head aga välja kukkus nagu alati." Ei hakka siin tagamaid pikemalt seletama, kellel huvi, võib ise seadusi lugeda. Loodetavasti ei jää asjaajamine venima - tahaks mõnda puulaeva näha enne kui see ära lahustub...
Muudel rinnetel - täna oli kevade algus ja FIMRi kaardi järgi on Tallinnast ida poole kallas jääst vaba. Loodetavasti sulab ta varsti üldse ära - kevadeti on teatud perioodil ikka väga hea nähtavus olnud.
Muudel rinnetel - täna oli kevade algus ja FIMRi kaardi järgi on Tallinnast ida poole kallas jääst vaba. Loodetavasti sulab ta varsti üldse ära - kevadeti on teatud perioodil ikka väga hea nähtavus olnud.
reede, 11. veebruar 2011
A-ha!
Kes arvas et sukeldujad talvel ei sukeldu, eksib! Tõsi, mina ei sukeldu... pidevalt käed-jalad tegemist täis ja lumerohkuse pärast ei viitsi ka jääauku-sukeldumise kursust minna tegema. Aga see-eest käib töö ja vile nodi hooldamise ja teooria uurimisega käsikäes. Leidsingi youtubest hää video sellest, mis toimub sukeldumiskursustel ja mida seal õpitakse.
Osa 1
Osa 2
Osa 3
Ühe sukelduja videole talletatud käigud Schnelli tiigist. Tema youtube kanalilt leiab veel videosid kohalikest sukeldumiskohtadest.
NB! Tegu pole reklaamiga, levitan lihtsalt pädevalt koostatud materjali.
Osa 1
Osa 2
Osa 3
Ühe sukelduja videole talletatud käigud Schnelli tiigist. Tema youtube kanalilt leiab veel videosid kohalikest sukeldumiskohtadest.
NB! Tegu pole reklaamiga, levitan lihtsalt pädevalt koostatud materjali.
Tellimine:
Postitused (Atom)