M.I.B. under I.C.E

Olin jälle Rummus paar päeva tagasi. Sukeldumas, otse loomulikult, seekord siis "soojakute peal". Kunagi on ühes karjäärinurgas olnud mingi asundus, kus elati ja tehti parandustöid - nii tundub kõige järgi mis põhjas vedeleb. Auk on tehtud otse ühe vagunelamu/soojaku katuse peale, sealt on mõnus käia neid (ja paljut muud) vaatamas.

Seekord sai jälle mängitud seljaplaadi ja raskustega. Alguses sai rõvedalt sahmitud augus, sest raskust oli vähe. Siplesin, kuni sai 2 kilo taskusse aetud - parasjagu et pooliku singliga alla saada. Trimm oli ikkagi paigast ära, täpsemalt oli seda raske säilitada. Õnneks kannatas enam-vähem juba ringi ujuda, ei pidanud muretsema et üles lendan või põhja vajun. Tiiva ehitus tundub ka olema täitsa OK, ennast kallutades ei teki ujuvuse muutumise tunnet nagu seda oli mõnikord vestiga.

Nähtavus oli endiselt ülimalt hea - 30 meetrit või rohkem. Endiselt on paks lumi jää peal, kust päike läbi ei tungi... Tahaks tabada lähitulevikus päeva, kus jää pole veel sulama hakanud kuid lumi on pealt ära sulanud - ma usun et siis saaks fantastilise nähtavusega sukeldumise seal.

Üle pika aja saan üles riputada ka pildi sulpsust (autoriks on Toomas Valge). Vasakul mina oma singliga ja paremal Eero kellel kaasas umbes 52*210 liitrit gaasi... Tehnilistel on alati sitaks gaasi kaasas - kui ma kunagi suureks kasvan, tahan kaa niiviisi teha - kuuetunnine tunnine sulps Rummus läheks täitsa asja ette ;) ;) ;)