kolmapäev, 2. oktoober 2013

Bungsberg

Eilne õhtu merel oli äge. Vraki kohale jõudmise ajaks oli päike äsja loojunud. Suhteliselt pikk meresõit meetristes lainetel "ratsutades" oli mõnus nii minnes kui tulles. Põhjamaine doomsügis on asi, mida ma ei vahetaks ühegi teise sügisevariandi vastu.

Huvitav oli see, et hämaras sukelduma hakata oli oluliselt vähem stressav, kui päeval sukeldumine. Päeval tajud, kuidas valgus vaikselt hämardub ja vajuksid nagu mustavasse kotti, öösel ei ole vahet. Vaatad rahulikult taimeril tiksuvaid numbreid - 3, 5, 12, 15, 22, 25 meetrit... vrakk paistab! Pole negatiivseid ega positiivseid tundeid, ainult täielik sisemine rahu.

Laskumisots oli kukkunud tekiehitisest ahtri poole, keskele. Instruktori järel kühveldasin mööda vasakut parrast vööri suunas, kuni ankrumasinani, seal oli umbes pool põhjaaega möödas ning pöörasime tagasi. Vrakk oli... suur. Palju vaadata, ehkki enamus on kaetud karpidega. Optimaalseima hingamisseguga oli põhjaaeg tekkidel 15 minutit, sellega väga palju ei jõuagi tundma õppida. Minnes ja tulles jäi natuke segane tunne sisse, kas ikka on sama koht, mida ma arvan olevat - aga see on iga uue objektiga nii.

... aga jätkuks eelmisele postile...

Olles nüüd mingi neli aastat ballooniga sukeldumisega tegelenud, tõsisemalt ehk viimased kaks, julgen väita blogi lugejatele et sügavus, pimedus ja jahedus ei ole tegelikult probleemid. Nendega tuleb ja saab harjuda; kasutada õiget varustust - see ei ole ilmtingimata kallim. Probleemiks on vähene haritus ja trenn. Vähese harituse all ei pea ma silmas "madala taseme" plastikkaarte, mida antakse pärast kursuste läbimist. Vähene haritus on see, kui sukelduja pole tutvunud (või ei tahagi tutvuda) teooriatega, kuidas sukelduda nii, et alati oleks hea ujuvus, asend, ujumine ja manööverdamine, kuidas seda kõike teha põhjast või vrakist sodi üles ajamata. Tõusmine-laskumine, erinevad tegevused põhjas ja liinil... Need ei tule harjutamata. Merd ja selles elavat tundma õppida. Vrakkide (ja muude põhjas lebavate asjade) kohta lugeda...

Ning muidugi sukelduda. Päriselt, mitte internetis. Erinevates kohtades kodumaal, kui ka mujal maailmas. Ainult et - Eestis on natuke karmim kliima - tuleb kas adapteeruda või valida muu hobi/elukutse...

Edasi sügavuste poole :)