Suvi 2012

Ma ei tee siinkohal kokkuvõtet, sest hooaeg tegelikult ju kestab.

Suvi 2012 läks huvitavalt. "Eestirand" oli ainuke vrakk kuhu sukelduma sai, edasi oli ilm merele minekuks pidevalt ebasoodne. Korra sai Leetsel niiviisi vette mindud, et laine oli üle meetri ja nähtavus 4-5 meetri sügavusel eriti sogane (madalamal veel sogane). Planeeritud kohtadest sai käidud Koljunukil, Äntu järvedes, mõnes kohas veel... Kahju ainult, et Pakri poolsaare idakaldale ei jõudnud, korra üritasime, aga siis oli trepp remondis ja edaspidi olid ainult kõrged lained. Järgmine aasta uuele katsele!

Koljunukk oli mu selle aasta üks meeldejäävamaid sukeldumisi. Mitte just vähese ronimise järel pääseb vette, mis on esialgu madal, umbes 15 minutit ujudes jõuab 10 meetri sügavusele, kust algab 45 kraadise langusega liivane nõlv. Aeglaselt läks pimedamaks, kuni 25 meetri juures tuli vastu lauge põhi.

Väga rohkelt sai külastatud Rummu karjääri. Vee läbipaistvus puhkuse ajal oli seal ikka midagi Sinijärvega võrreldava. Pärast OWD-d olen käinud seal ringi kõplamas, aga plaani puudumisel et kust mida otsida võiks, on jäänud need käigud selliseks "ahah, nojah, seekord siis nägime palju siledat põhja" sukeldumiseks. Talvel 2011/12 sai natuke uuritud selle koha kohta ning et sama olid sõbrad teinud, ei jäänudki "avastused" tulemata. Üle karjääri on vedelema jäänud igasugu ehitisi ja masinaid, nähtu järgi võib väita et vesi võis tõusta ööga üle taseme, kust ligi pääses ning seetõttu võib sukeldudes sisse ujuda kuskilt uksest ning jätkata seda, mis tööpingi taga pooleli jäi... Kõrval on kaetud laud, nagu kohe tuleks keegi supitermosega ning võiks einestada... Kusagil teisel seinal on traktori määrimise skeem ning määrdeprits kapis, uksest välja minnes võib minna traktorit määrima.. Ainult koerakuudis valvab nüüd koera asemel ahvenaparv.

See aasta jõudsin ka oma 50-nda sukeldumiseni, mille puhul buddy tegi toreda üllatuse - laenas skuutrid ja niiviisi me tormasime 20 000 ljööd mööda Rummu karjääri... Objekt, kuhu sõitsime, oli vägagi vaatamist väärt... maja vee all, tõeline ehituspärl. Ilma skuutrita või paadita ei viitsiks sinna minna - vähemalt pool tundi sõitu ikkagi - aga kui seal kohal oled, siis on puutumatust ja avastamisrõõmu küllaga. Võiks öelda et see on üks põhjus, miks sukeldumas käin - vee all on kõik nagu ajamulli seisma jäänud.