Rummu karjäär

29. juuli

Käisin sõber Andoga sukeldumas tol neljapäeval, Rummus. Ilmaga vedas, soe ja päikseline.

Ando võttis klubist täisvarustuse ja mina ballooni. Miks seda mainin - varustust kokku pannes selgus, et kõigepealt hakkas Andol normaalselt kinni keeratud regulaatori 1. astme vahelt kuskilt ebanormaalsest kohast õhku välja vusisema ja siis selgus, et ballooni ei õnnestu enam kuidagi kinni keerata - kuidagi õnnestus alguses natuke lahti keerata, pärast käis käepide ringi vms. Miskitmoodi õnnestus suht tilbendav kraan kinni saada, regust üleliigne surve välja lasta... ja siis ei tulnud regu enam otsast. Kõva pool tundi pusimist ja riidetükiga keeramist ning lõpuks kuidagi õnnestus. Vahetasime regud omavahel ära, nii et poolkatkise kraaniga oli komplektis normaalne regu (minu oma) ja renditud regu oli minu ballooni küljes. Seda kinni keerates käis ta alguses väheke ringi ja kui ma väheke keerasin kahe sõrmega, fikseerus kuidagi mingis poolkülili asendis... njah. Õhku sealt enam ei visisenud ja otsustasime siiski sukeldumas ära käia, juhtub mis juhtub.

Sukeldumisega oli kõik õnneks OK, etteruttavalt öeldes. Saime normaalselt alla, ei kaotanud üksteist silmist ja "täitsime" muud sihukesed punktid, mis tunnis õpetatud. Üritasin navigeeruda kompassiga, ujuda "kolmnurka" - kuna ei viitsinud lugeda lestalööke, siis üritasin kella järgi (x minutit ühel kursil, samapalju teisel kursil jne.). Väga hästi välja ei kukkunud, sest alguspunktist kaldusin mööda.

Huvitavamad kohad (loe: paehunnikud ja "seinad" kust seda murtud) olid kalda ääres. Kaugemal oli suhteliselt ühtlane sile põhi, vähese hõljuva mudaga. Ühes punktis oli jämedaid metallvaiu kivide sisse taotud (enne auke ette tehtud ikka vast ?), need helisesid nagu tumeda kumava häälega keelpill, kui käega tõmbasid.

Pärast sukeldumist üritasin leida teeotsa, mis viiks karjääri läänepoolse otsa juurde (seal on mingid hooned ja töökojad vee all), aga kõik teed lõppesid tupikuga...